Ja see tuli jälle. Gr..gr…GrammoFun. Veider peoseeria, millele minekule eelneb alati mingi jama ja sahmimine, ent sealolek on ainus õige koht, kus olla sel hetkel. Seekord siis jälle läks nii- full pöörfi.
Väike miinus
Heh. Ise ma seletasin, et seal on kõik inimesed nii toredad ja sõbralikud. Hoopis teine tera, kui näiteks CT. Oligi nii aga sellegipoolest ma blokin ära võõrad mehed, kes juttu ajama tulevad. Ometigi võivad nad ju olla toredad. Ei tea, mingi teema sellega, ehk läheb üle.
Väike pluss
Õnneks oli mul keegi toredus, kellega lihtsalt mingit (kohati täiesti mõttetut) juttu rääkida. Mul oli temast kahjuks juba liiga hea eelarvamus ja arva mis? Ta suutis selle enda olekuga VEEL üle trumbata. Uskumatu. Ammu pole midagi sellist olnud. Mõnusaid inimesi on olemas! Tahan kordust ja ehk tuleb uus võimalus ruttu.
Inimesed on üldse nii veidralt keerulised. Tähelepanu pöörates ei pruugi nad seda tahta ning vastupidi. Kord meeldib üht-, siis teistpidi. Samas on kogu see tsirkus üllatavalt põnev ja lõbus. Käitun nii nagu tahan, olen kellega tahan ja ütlen, mida mõtlen. Näiteks oli egoman eile nii vahvalt üllatunud. Nalja täie raha eest!
”Lõppkokkuvõttes jäävad kõige eredamad mälestused just nendest hetkedest, kus elu sunnib mugavustsoonist välja astuma.”
Arutelu
Kommentaare veel pole.